• OMX Baltic−0,15%269,15
  • OMX Riga−0,11%874,41
  • OMX Tallinn−0,38%1 716,44
  • OMX Vilnius−0,01%1 042,36
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,15%8 274,83
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109
  • OMX Baltic−0,15%269,15
  • OMX Riga−0,11%874,41
  • OMX Tallinn−0,38%1 716,44
  • OMX Vilnius−0,01%1 042,36
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,15%8 274,83
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109
  • 14.10.15, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

4 sammu efektiivsema investeerimiskontoni

Investeerimiskonto efektiivsemaks kasutamiseks tuleb teha neli muudatust, teeb ettepaneku investor Kristi Saare.
Investor Kristi Saare
  • Investor Kristi Saare Foto: Erakogu
Äkki oleks aeg investeerimiskonto pakutavaid võimalusi laiendada, et väikeinvestoritel oleks suurem motivatsioon seda kasutada. Peale investorite elukvaliteedi parandamise vähendaks efektiivselt toimiv investeerimiskonto süsteem ka maksuameti koormust investeeringutest tuleneva tulumaksu kogumisel.
1. Lubame töötajatel kasutada investeerimiskontot III samba alternatiivina.
Vähe inimesi peab III sammast mingil kujul edukaks. Piiratud fondide valik ning madal tootlus, ranged väljamaksereeglid ning vähene paindlikkus ei ole III sambast teinud investorite lemmikut. Aus oleks aga anda inimestele, kes soovivad tuleviku nimel investeerida, alternatiiv kolmandale sambale – õigus kuni 15% oma palgast maksuvabalt suunata investeerimiskontole, et seda ise valitseda. Kui on hirm, et inimesed ei oska piisavalt hästi investeerida, siis võiks näiteks seda lubada inimestele, kes on juba mingi investeerimiskogemuse omandanud.
2. Lubame investeerimiskonto kaudu investeerida ühisrahastusse.
Ühisrahastus kui investeering kogub populaarsust, ent eraisikute maksustamine on ebaõiglane. Pikaajalised investorid maksavad aastaid tulumaksu sentigi reaalset tulu kasutamata, mistõttu loovad paljud osaühingu. Eestis on juba 10 000 investorit, kes panustavad ühisrahastusse ja on õige aeg seadusandlus korda teha enne, kui ühisrahastuse populaarsus veelgi suureneb.
Lihtne oleks arvestada ühisrahastus investeerimiskonto alla sama süsteemiga, nagu kunagi arvestati aktsiad investeerimiskonto alla – deklareerides hetke vara väärtus sissemakseks. Kui sealt edasi investeerid, siis sissemaksed portaalidesse teed investeerimiskontol olevalt rahalt ning teenitud raha võtad samamoodi välja läbi investeerimiskonto.
3. Investeerimiskonto ja kinnisvara
Viimasel ajal palju maksuameti energiat kulutanud üüritulu deklareerimine on saanud lahendi osalise mahaarvestamise õigusega tuludeklaratsioonis. Miks mitte kasutada alternatiivvariandiks mahaarvamisele õigust teatud protsent üüritulu suunata investeerimiskontole, et raha edasi investeerida – sisuliselt teevad inimesed seda hetkel OÜd asutades, sest üüritulu maksukoormus tundub ebaõiglaselt suur ning firmana tegutsedes saab seda täiesti vältida.
Veel üks variant investeerimiskonto kasutamise laiendamiseks võiks tulla inspiratsioonina Ameerikast, kus inimestel on lubatud kodu sissemakseks oma pensionikontolt laenu võtta, miks mitte lubada sarnast varianti investeerimiskontolt. See lubaks inimestel lihtsustada endale kinnisvara ostmist ja vähendaks ka näiteks KredExi käenduse vajadust eelkõige noorematele inimestele.
4. Investeerimiskonto kasutamise laiendus näiteks vabatahtliku lisandina haigekassale
Haigekassa võimekusel vananeva rahvastikuga riigis on piirid, näiteks eksootilisemate diagnooside ravimisel, ennetava ravi puhul, hambaravi kompenseerimisel, raskete diagnooside ning näiteks füsioteraapia võimaldamisel.
Ameerikas on võimalik sihtotstarbeliselt raha eraldi tervisekontole koguda. Kas poleks ka mõeldav võimaldada eraisikutel kasutada investeerimiskontolt teatud protsenti, nt 10% maksueelset raha, tervisekuludeks? See võimaldaks paremini oma tervise eest hoolitseda ning lubaks panustada vabatahtlikult tervisekuludeks rohkem, kui haigekassa võimaldab.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 12:00
Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele